Tulekolde kuivamine ja kasutusele võtmine

Küttekolde valmides tuleb 1 nädala jooksul teha pilpatuld (peotäis pilbasteks löödud küttepuid) 1-2 korda päevas. Teisel-kolmandal nädalal võib puude kogust suurendada, kuni kolm-neli väiksemat halgu. Kogu kuivatamise kolme nädala jooksul hoida täiesti avatuna lõõre ning uksi. Peale kuivatamist alustatakse küttekolde ettevaatliku kütmisega, kasutades väikseid puukoguseid kord päevas minimaalselt ühe nädala jooksul.

Kütmine
  • Kontrollitakse, et tuharuum ei ole täis.
  • Puud laotakse horisontaalselt kolderuumi restile risti ning vahele asetatakse süütamisainet. Umbkoldega ahjus on kasulikum tuli süüdata pealt.
  • Kui küttekolle on seisnud pikka aega kasutamata, võib lõõris tõmbe tekkimiseni põletada veidi paberit.
  • Süüdatakse tuli. Uksed suletakse siis, kui puud on süttinud.
  • Uste õhuvahed hoitakse lahti. Vajalikul määral tulebanda põlemisõhku, paotades tuharuumi uksi, leivaahjudes ka söeaugu uksi.

Kuna korstna väljatõmme põhjustab puuküttega küttekolde tõmbe, reguleeritakse põlemist õhuvõtuavade, mitte suitsulõõri siibri abil. Puude tarbetut kohendamist tuleb vältida, kuna see häirib põlemise tasast kulgu. Lõõrid ning õhuvõtuavad suletakse siis, kui süsi hakkab tuhmuma ning pole enam näha sinist leeki. Vajaduse korral eemaldatakse söed ahjust. Kui erandolukorras vajatakse rohkem soojust, on säästlikum põletada kaks tavalist sületäit mõnetunnise (minimaalselt 6h) vahega, kui lisada vastav hulk puid järjest tulekoldesse. Mõistlik on põletada hommikul ning õhtul üks sületäis puid. Kindlasti ei ole lubatud ületada tootja või pottsepa poolt soovitatud puukoguseid. Kui puid põletatakse nii, et pöördsiiber on lahti, peavad olema avatud ka küttekolde uksed. Külmas seisnud küttekolde (näit. talvel suvilas) kütmist tuleb alustada ettevaatlikult ning aeglaselt.

Hooldamine ja puhastamine

Küttekoldeid ja suitsulõõre peab eeskirja järgi tahmast puhastama vähemalt üks kord aastas, vajadusel sagedamini ning kutselise korstnapühkija kutsumine on kohustuslik eramajade omanikele vähemalt kord iga viie aasta tagant. Ühtlasi puhastab ta suitsusiibrid ja kontrollib nende tööd ning eemaldab kogunenud jäätmed ja tuha. Peale selle kontrollib korstnapühkija ka küttekolde ja suitsulõõri seisukorda. Küttekollet ja suitsulõõri peab tahma põlemise järel alati pühkima ja kontrollima. Selleks tuleb kindlasti pöörduda korstnapühkija poole. Tähtsaim ning üldisim hooldusvõte on tuha eemaldamine. Tuhk eemaldatakse alati enne kui tuhapind ulatub restini. Järgmine tähtis hooldusvõte on tahma eemaldamine. Tavaliselt piisab korstnapühkija tehtud puhastusest. Küttekolde metallosad oleks hea rooste takistamiseks vahetevahel määrida soolatu toiduõliga.

Vinguhoiatus

Hõõguvatest tukkidest tõuseb vingu, mis on eluohtlik, lõhnatu ning nähtamatu gaas. Tuha sisse jäänud tukid säilivad kaua aega hõõguvate ning ohtlikena.